Kes oli Pontius Pilatus?

Vastus



Pontius Pilatus oli Rooma Juudamaa kuberner aastatel 26–36 pKr, teenides keiser Tiberiuse alluvuses. Ta on enim tuntud oma osaluse poolest Jeesuse ristisurma mõistmises.

Lisaks neljale evangeeliumile mainivad Pontius Pilatust Tacitus, Philon ja Josephus. Lisaks on 1961. aastal avastatud Pilatuse kivi, mis on dateeritud c. 30 pKr, sisaldab Pontius Pilatuse kirjeldust ja mainib teda Juudamaa prefektina. Pilatust mainitakse ka apokrüüfilistes kirjutistes, kuid need kõik on kirjutatud palju hilisematel kuupäevadel.



Piiblis mainitakse Pontius Pilatust ainult seoses Jeesuse katsumuste ja ristilöömisega. Sünoptilised evangeeliumid (Matteus, Markus ja Luukas) kujutavad Pilaatust kui vastumeelsust Jeesust risti lüüa. Pilatus nimetab Jeesuse vastu esitatud süüdistusi alusetuks (Luuka 23:14) ja kuulutab mitu korda Jeesust süüdimatuks: Millise kuriteo on see mees toime pannud? Ma ei leidnud temas mingit alust surmanuhtluseks (Luuka 23:22).



Pilaatuse südametunnistus vaevas teda juba siis, kui ta naine saatis talle Jeesuse kohta kiireloomulise sõnumi. Märkus palus teda: 'Ära ole selle süütu mehega midagi pistmist, sest ma olen täna unes tema pärast palju kannatanud (Matteuse 27:19).

Johannese evangeelium pakub katsumusest rohkem üksikasju, sealhulgas täiendavat vestlust Pilaatuse ja Jeesuse vahel. Jeesus tunnistab end kuningaks ja väidab, et räägib otse tõtt. Pilatus vastab kuulsale küsimusele: Mis on tõde? (Johannese 18:38). Küsimus edastas tahtlikult mitut tähendust. Siin oli olukord, kus süütu mehe hukkamõistmiseks tehti tõele järeleandmisi. Pilaatus, kes väidetavalt otsib tõde, küsib selle kohta, kes ise on tee, tõde ja elu (Johannese 14:6). Inimkohtunik, kes oli tõest segaduses, kavatses maailma õiglase kohtuniku hukka mõistma.



Lõpuks otsis Pilatus kompromissi. Teades, et usujuhid andsid Jeesuse kadedusest üle, pöördus ta paasapühal rahvahulga poole, küsides, kumb kurjategija tuleks vabastada, kas Jeesus või Barabas? Juhid veensid rahvast Barabase järele hüüdma (Matteuse 27:20–21). Poliitilisele survele järele andes andis Pilatus loa nii Jeesuse piitsutamiseks kui ka ristilöömiseks: tahtes rahvahulka rahuldada, vabastas Pilatus neile Barabase. Ta lasi Jeesust piitsutada ja andis ta risti lüüa (Markuse 15:15).

Pilaatus lasi Jeesuse pea kohal olevale ristile panna Jeesuse süüdistuse: SEE ON JEESUS, JUUTIDE KUNINGAS (Matteuse 27:37). Niipea kui Jeesus suri, palus Arimaatia Joosep Pilaatuselt Jeesuse surnukeha, et Ta matta, ja Pilaatus rahuldas palve (Johannese 19:38). Viimane pilguheit Pontius Pilaatusele on see, kui ta määrab Jeesuse hauale valvurid (Matteuse 27:64–66).

Pontius Pilatuse lühike esinemine Pühakirjas on täis tragöödiat. Ta eiras oma südametunnistust, eiranud oma naise häid nõuandeid, valis avaliku otsekohesuse asemel poliitilise otstarbekuse ega tunnistanud tõde isegi siis, kui Tõde otse tema ees seisis. Mida me siis otsustame, kui meile antakse võimalus hinnata Jeesuse väiteid? Kas aktsepteerime Tema väidet olla kuningas või järgime rahvahulga häält?