Mis on saatanlik rituaalne väärkohtlemine?

Vastus



Saatanlik rituaalne väärkohtlemine ehk SRA on abitu inimese (enamasti lapse) väärkohtlemine Saatana kummardamisel sooritatavates rituaalides. Need rituaalid, nagu ellujäänud on teatanud, hõlmavad füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda/ahistamist või emotsionaalset ja vaimset traumat, nt katsealuse sundimist vägivaldseid või häirivaid tegusid vaatama. Rituaalsest väärkohtlemisest on teatatud ka seoses teiste usukultustega väljaspool satanismi.

Saatanlikku rituaalset kuritarvitamist seostatakse sageli saatanliku paanikaga, mis leidis aset Ameerikas 1980ndatel ja 90ndatel. Raamat nimega Michelle mäletab 1980. aastal ilmunud lugu jutustas naisest, kes kannatas lapsepõlves saatanliku rituaalse väärkohtlemise all. Autor dr Lawrence Pazder oli Michelle Smithi psühhiaater ja hiljem tema abikaasa. Nende istungitel aitas dr Pazder Michelle'il ligi pääseda allasurutud mälestustele oma kogemustest saatanliku rituaali väärkohtlemisega. Paljud inimesed usuvad, et see raamat viis nn saatanliku paanikani, mida õhutas ka meediakära ja tolleaegsed populaarsed kristlikud kõnelejad. Kas erinevates olukordades oli saatanliku rituaali väärkohtlemise kultuuriline epideemia? Või oli Saatanlik paanika nõiajaht, mille tulemuseks olid valemälestused, vandenõuteooriad, alusetud süüdistused ja ebaõiglased vangistused? Tänapäeval valitseb üldine konsensus, et rituaalne saatanlik väärkohtlemine ei olnud nii laialt levinud oht, nagu paljud väitsid.



Võib-olla pole ühtegi sütitavamat ja hirmutavamat teemat kui laste väärkohtlemise teema. Laste kaitsmine on inimese loomulik impulss ja kui lapsi väärkohtletakse, tunneme instinktiivselt ühiskonna degradeerumist, kus see väärkohtlemine aset leidis. Mõte, et laste väärkohtlemine kuradi kummardamise eesmärgil võib juhtuda meie ühiskonnas – meie enda naabruskonnas – on eriti õõvastav. See hirm ja õudus ning teema sensatsiooniline olemus on tõenäoliselt pannud inimesed ja meediaallikad suurendama saatanliku rituaali väärkohtlemise väljavaateid. See ei tähenda, et saatanlikku rituaali väärkohtlemist ei toimunud või ei esineks; registreeritud vale- või moonutatud teadete hulgas võib olla tõelisi saatanliku rituaali väärkohtlemise juhtumeid. Kuid on kaheldav, kas kultuslike lapskiskjate maa-alune võrgustik on olemas.



Paljud inimesed on teatanud, et on sattunud saatanliku rituaali väärkohtlemise ohvriks ning meediastaaride, sotsiaalkommentaatorite ega ajaveebi pidajate ülesanne ei ole öelda, kas need kogemused on tõelised või mitte. Saatan on valetaja ja mõrvar (Johannese 8:44) ning rituaalse väärkohtlemise sooritamine on nende jaoks, keda ta mõjutab, täiesti võimalik. Kristlased elavad Kristuse võiduka töö valguses ristil (Koloslastele 2:15) ega karda, mida saatan teha võib.

Kui teie või keegi teie tuttav on olnud mis tahes väärkohtlemise, sealhulgas saatanliku rituaalse väärkohtlemise ohver, teavitage sellest kohalikku õiguskaitseorganit. Samuti otsi abi oma pastorilt või nõustajalt – kelleltki, keda usaldad. Jumal vihkab õelaid ja neid, kes armastavad vägivalda (Psalm 11:5, ESV). Ta on õiglane kohtunik ja Jumal, kes tunneb iga päev nördimust (Psalm 7:11, ESV). Inimesed, kes teisi kuritarvitavad, ei jää karistamata (Õpetussõnad 20:22).