Mida tähendab tähendamissõna püsivast naabrist?

Vastus



Kohe pärast seda, kui Jeesus oli õpetanud jüngreid meieisapalvet palvetama, rääkis ta loo naabrist, kes vajas külastajale leiba (Luuka 11:5–10). Jüngrid olid just palunud, et ta õpetaks neid palvetama (Luuka 11:1) ja õppetund, mida Ta selle tähendamissõna kaudu õpetab, on palves püsiv olla. See on esimene kahest tähendamissõnast, mida Jeesus kasutab selle idee juurutamiseks – teine ​​on tähendamissõna püsivast lesknaisest ja ülekohtusest kohtunikust kirjakohas Luuka 18:1–8. Paulus kordab seda sama kontseptsiooni 1. Tessalooniklastele 5:17.

Loo tegelasteks on keskööl perega voodis olev külamees ja abivajaja naaber. Külalislahkus oli Lähis-Idas rangelt järgitud komme ning külastajale leivata tabatud mees oleks häbiväärses ja hädasti hädas. Ainult selline vajadus ajab mehe südaööl naabri juurde. Ja ainult selline vajadus viiks mehe sellele püsivuse tasemele. Kreeka sõna, mis on tõlgitud NIV-is julgust ja NASB-s püsivust, tähendab jultumust ja jultumust. See peaks Jeesuse sõnul olema meie suhtumine armutroonile – enesekindel julgus, mis jääb Jumala poole püüdlemiseks, kuni Ta annab meile halastust ja armu (Heebrealastele 4:16).



Siin on asjakohane hoiatus. Me ei tohi kunagi läheneda Jumalale tõrksalt või nõudliku või lugupidamatu suhtumisega. Jaakobus ütleb meile, et meil pole seda sellepärast, et me ei küsi või palume valedel motiividel (Jk 4:3). See, et Jumal lubab meil üldse Temale läheneda, näitab Tema halastust ja armulikkust patuste vastu. Kuid Tema on meie Abba Isa (Rm 8:15) ja meie oleme Tema lapsed. Me tuleme Tema ette nagu laps astub tema maise isa ette, olles kindel, et isa armastab teda ja tahab talle parimat. Ja kui see mees annaks oma ligimesele seda, mida ta tahtis, mitte sõprusest, vaid lihtsalt oma häbematust julgusest, siis kui palju enam annab Jumal, kes meid täiuslikult armastab, meile, kui me Tema juurde tuleme?



Jeesus käsib meil paluda ja paluda (Matteuse 7:7) ja kõik, mida me Jumala tahtel palume, on meile tagatud. Ta oli just õpetanud jüngreid palvetama meieisapalvet, mis sisaldab fraasi Sinu tahe sündigu (Luuka 11:2). Seega, kui kõik kokku panna, näeme, et me peame olema püsivad, paludes, et Jumal töötaks meie elus ja vastaks meie palvetele vastavalt Tema täiuslikule tahtele ja ajastusele, olles kindlad, et Ta teeb seda.

Kui me lakkamatult palvetame ja usaldame Jumalat, on sellest palju kasu. Me kogeme Jumala headust, kui me Temaga suhtleme. Meist saavad innukad osalised Jumala eesmärkides, loovutades oma elud ja tahted Talle. Ja me astume Tema juurde julgelt ja turvaliselt, teades, et Ta õnnistab meid oma osaduse ja armastusega.