Mis on Mandylion?

Mandylion on riidetükk, millel on Jeesuse Kristuse näo kujutis. Seda tuntakse ka kui Edessa kujutist ja see on õigeusu kristluse üks auväärsemaid ikoone. Mandylion toodi Konstantinoopolisse 10. sajandil ja on seal säilinud sellest ajast peale. Väidetavalt on sellel imelised omadused ja seda on peetud haigete tervendamiseks ja linna päästmiseks sissetungi eest.

Vastus



Ida-õigeusu piiblivälise legendi kohaselt on mandüloon riidetükk, millele arvatakse olevat jäljendatud Jeesuse Kristuse näo imeline kujutis. Õigeusu kristlased peavad Mandylionit esimeseks ikooniks. Ikoon tähendab lihtsalt pilti; Poorid , samuti kirjutatud Mandilion , tuleneb kreeka sõnast rätikust või salvrätikust ja keskprantsuse sõnast, mis tähistab väikest mantlit.



Legend pühast Mandylionist, mida nimetatakse ka Edessa kujutiseks, arenes järk-järgult välja sajandite jooksul. See pärineb iidse kristliku ajaloolase Eusebiuse Caesarea (umbes 260–340 pKr) kirjutistest, kes kirjutas Kiriku ajalugu (Kiriku ajalugu). Kuigi Eusebius ei teatanud kunagi tegeliku riide või füüsilise kujutise olemasolust, salvestas ta siiski loo, mis aja jooksul õitses ja andis austatud reliikviale elu.

Eusebius väitis, et sel ajal, kui Jeesus maa peal teenis, kuulis Edessa kuningas Abgar V (tänapäeva Türgis) Kristuse imelistest tervendamisjõududest ja jõudis järeldusele, et Jeesus peab olema kas Jumal või Jumala Poeg. Kuningas kirjutas Jeesusele kirja, paludes, et Issand tuleks ja teeks ta pidalitõvest terveks. Kristuse kirjalik sõnum väidetavalt kiitis Abgari usku, kuid lükkas kutse tagasi. Selle asemel lubas Jeesus pärast maise missiooni täitmist ja taevasse tõusmist saata ühe oma jüngritest. (Eusebius väitis, et leidis Edessa arhiivist Kristuse kirja ja tõlkis selle siis.)



Neljanda sajandi lõpus ja viienda sajandi alguses arenes see lugu edasi Addai õpetuse kaudu. See süüriakeelne tekst kirjeldab, kuidas kuningas Abgar Jeesusega suhtlema viidi. Addai (tõlkes Taddeuse) õpetus erines Eusebiuse jutust selle poolest, et Jeesus andis suulise vastuse (mitte kirja), mille eesmärk oli kuninga usku pöörata ja tervendada. Ebausk aina kasvas. Üks legend oli, et kuningas Abgari kirjaga seostati Jeesuse Kristuse kujutist. Alguses öeldi, et pildi maalis Edessa õukonnamaalija, kes oli tegelikult näinud Kristust või et Jeesus oli selle sarnasuse ise maalinud. Hiljem sai lugu selle imelise detaili, et portree ilmus iseenesest ja just see pilt ravis kuningas Abgari terveks. Munk Damaskuse Johannes esitas veelgi fantastilisemaid detaile, öeldes, et Jeesus oli surunud oma näo riidesse, põhjustades kujutise ilmumise. See Jeesuse kujutis, mida nimetatakse Edessa kujutiseks või Edessa pühaks näoks, on Ida õigeusu kiriku mandüloon. Väidetavalt hoidis kuningas portreed oma kuningapalees.



Mandylioni progressiivsesse pärimusse on segatud legend Veronicast, naisest, kes arvatavasti kinkis Jeesusele oma peariide, kui Jeesus temast mööda läks, et teda risti lüüa. Legendi järgi jäi Issandale kanga tagasi andmisel sellele imekombel mulje Tema näost.

Mandylion oli sajandeid kadunud, kuid väidetavalt kerkis uuesti pinnale aastal 525 pKr, pärast Edessas toimunud üleujutust. Kohtuajaloolase Caesarea Prokopiuse sõnul avastasid töötajad linna uuvivärava remondi käigus ühe värava seina sisse peidetud riide. Kangale oli jäljendatud mehe näoilme. Kümnendal sajandil viidi reliikvia Konstantinoopolisse ja jäi sinna kuni linna piiramiseni 1204. aastal neljanda ristisõja ajal. Arvatakse, et Mandylioni fragmendi omandas Prantsusmaa Louis IX aastal 1241 ja seda hoiti Pariisis, kuni see Prantsuse revolutsiooni ajal uuesti kadus.

Kuuendaks sajandiks võttis Ida-õigeusu kirik Mandylioni kaua arenenud loo omaks mitte legendina ega inimkätega tehtud esemena, vaid ajalooliselt faktilise, üleloomuliku Jeesuse Kristuse kujutisena. Ida-õigeusu kirik tähistab augustikuus mandülioni pidu, millega mälestatakse käsitsi valmistatud ikooni kolimist Edessast Konstantinoopoli.