Mis on jälkus?

Mis on jälkus? Vastus



Jälgedus on midagi, mis tekitab vihkamist või jälestust. Piibli kasutuses an jälkus on midagi, mida Jumal jälestab või vihkab, sest see solvab Teda ja Tema iseloomu.



Heebrea sõnu, tõlgituna jäledus, kasutatakse sageli seoses selliste asjadega nagu ebajumalakummardamine ja valejumalad (5. Moosese 17:2–5; 27:15; 29:17; Jesaja 66:3; Jeremija 32:34; Hesekiel 5:9; 11: 18; Hoosea 9:10). 1. Kuningate 11:5-s nimetatakse jumal Molokit ammonlaste jäledaks (ESV). NIV tõlgib seda kui ammonlaste jäledat jumalat. Asi on selles, et Jumal vihkab nende paganlike jumalate valet, ebapuhtust ja kurjust.





Pühakirjas nimetatakse okultseid tavasid ka jäledusteks, nagu ka laste ohverdamist (5. Moosese 18:9–12; 20:18; 2. Ajaraamat 28:3). Teised jäledused Jumala silmis on jumalakartmatud seksuaalsuhted, nagu homoseksuaalsus ja abielurikkumine (3. Moosese 18:22–29; 20:13; 5. Moosese 24:4), ristriietumine (5. Moosese 22:5), ebatäiuslikud ohvrid (5. Moosese 17:1), ebaaus äritegevus (5. Moosese 25:13–16; Õpetussõnad 11:1; 20:10, 23), kurjus (Õpetussõnad 15:9, 26), ebaõiglus (Õpetussõnad 17:15), kurdiks kõrvade pööramine Jumala õpetusele (Õpetussõnad) 28:9) ja silmakirjalikud ohvrid kahetsematutelt (Õpetussõnad 15:8; Jesaja 1:13). Enamik viiteid sellele, mis on jälk või taunimisväärne, sisaldub Jumala seaduses 3. Moosese raamatus ja 5. Moosese raamatus, prohvetiennustustes, mis kuulutavad Jumala kohtuotsust Iisraeli vastu, ja Õpetussõnades.



Õpetussõnad 6 sisaldab loetelu seitsmest asjast, mida Jumal nimetab jäledusteks: On kuus asja, mida Issand vihkab, seitse on talle jäledus: üleolevad silmad, valelik keel ja käed, mis valavad süütut verd, süda, mis mõtleb kurja. plaanid, jalad, mis kiirustavad kurja poole jooksma, valetunnistaja, kes hingab välja valesid, ja see, kes külvab lahkarvamusi vendade vahel (Õpetussõnad 6:16–19, ESV).



Luuka 16:15 ütleb Jeesus variseridele: „See, mis on inimeste seas ülendatud, on Jumala silmis jäledus (ESV). Jeesuse ütluse kontekst on etteheide variseride rahaarmastusest. Ta oli just õpetanud, et inimene ei saa teenida kahte isandat ning et Jumala teenimine ja raha teenimine välistavad teineteist (salmid 13–14). Variserid vastasid naeruvääristades, näidates südame pimedust, mis naudib seda, mida Jumal nimetab jõleduseks.



Tiitusele 1:16 öeldakse, et valeõpetajad võivad väita, et tunnevad Jumalat, kuid oma tegudega salgavad teda. Nad on taunimisväärsed, sõnakuulmatud ja kõlbmatud midagi head tegema. Jeesus ja Taaniel ennustasid mõlemad hävitamise jäledust, mis rikub templi püha paiga (Matteuse 24:15; Taanieli 9:27). Ka lõpuaegadega on seotud Babüloni hoor, kes hoiab käes kuldset karikat, mis on täidetud jäledate asjade ja abielurikkumiste mustusega (Ilmutuse 17:4). Väidetavalt on ta kõigi maa peal olevate jäleduste ema (Ilmutuse 17:5) ja teda peetakse suureks linnaks, mis valitseb maa kuningate üle (salm 18). See linn koos kõigi oma jäledate tegudega hävitatakse (salmid 16–17).

Ebajumalakummardamisest ebaõiglaste skaaladeni, jumalakartmatute seksuaalsuheteni ja erinevat laadi kurjuseni – jäledused eraldavad inimesi Jumalast. Tõesti, kogu pattu (Jumala täiuslikkuse märgist puudu) võib pidada jäledaks. Kogu patt eraldab meid Jumalast ja on Tema jaoks jälk (Rm 3:23; 6:23; Õpetussõnad 15:9). Jumala vihkamine patu vastu muudab Kristuse ristiohvri veelgi tähelepanuväärsemaks. Just ristil tegi Jumal selle, kellel polnud pattu, meie eest patuks, et me temas saaksime Jumala õiguseks (2. Korintlastele 5:21). Kui Ta kannatas ja suri meie patu eest, võis Jeesus samastuda psalmistiga: ma olen uss, mitte inimene, keda kõik põlgavad, rahvas põlastab (Psalm 22:6). Jeesus võttis meie jäledused enda peale ja andis meile vastutasuks oma õiguse. Kõik, kes Tema peale loodavad, päästetakse.



Top