Mida ütleb Piibel kaebamise kohta?

Mida ütleb Piibel kaebamise kohta? Vastus



Kreeka sõna tõlkes kaebaja tähendab sõna otseses mõttes seda, kes on oma eluga rahulolematu. See on sõnaga sarnane nuriseja . Kurtmine ei ole kindlasti Vaimu vili (Galaatlastele 5:22-23) ja tegelikult kahjustab Vaimust tulenevat rahu, rõõmu ja kannatlikkust. Kristlase jaoks on kaebamine hävitav ja kurnav isiklikult ning ainult muudab meie tunnistuse maailmale raskemaks. Keda tõmbaks näiteks religioon, mille järgijad pole eluga rahul ning kes pidevalt nurisevad ja kaebavad?



Esimene kaebaja oli Aadam, kes pärast tema ja Eeva sõnakuulmatust kaebas Jumalale, et naine, mille sa siia minu juurde panid – ta andis mulle puult vilja ja ma sõin selle ära (1. Moosese 3:12). Ka Aadama poeg, nimega Kain, kaebas, kuigi kahtlemata tema enda sees (1. Moosese 4:6). Teame ka Moosese kaebusi, kui ta põleva põõsa juures Jumalat kohtas (2. Moosese 3–4). Samuti hüüdis Mooses korduvalt Issanda poole, et ta vabastaks iisraellaste nurinast ja ebajumalakummardamisest (2. Moosese 17:4; 32:31–32). Teame ka kaebusi, mida Taavet esitas Issandale psalmides (Psalm 2:1; 12:1-2; 22:1), ja prohvetite kaebusi juudi rahva ebajumalakummardamise kohta. Siiski pakub Iiobi raamat kõige rohkem kaebusi Jumalale ja ometi ei teinud Iiob pattu (Iiob 1:22, 2:10). See ei tähenda, et eelnimetatud inimesed poleks kunagi pattu teinud, kui esitasid oma kaebusi Jumalale, kuid Iiob oli mees, kes suutis oma kaebusi pühitseda ja see nõudis alandlikkust.





On selge, et usklikena on meil väljakutse mitte nuriseda ega kurta (Filiplastele 2:14-15; 1. Peetruse 4:9); pigem peame üksteist sügavalt armastama, et saaksime Jumala silmis laitmatud ja puhtad. Kui nuriseme ja kurdame, näitab see, kui maised me ikkagi oleme (Jk 4:1-3). Kaebav vaim viib tülitsemiseni ja tülitsemiseni, sest kaebused tulenevad täitumata soovidest, mis toovad kaasa kadeduse ja tüli. Kas mitte see ei olnud Iisraeli poegade probleemi juur, kui nad otsustasid oma venna Joosepi unenäo tõttu lahti saada (1. Moosese 37:3)?



Lõpuks, kuigi Jumalale kurtmine pole vale, on vale kurta Jumala üle. Need, kes seda tegid, tabasid Issanda viha, nagu ka Moosese õe Mirjami (12. number) ning Koora ja Daatani (16.) puhul. Kuid pange tähele, et nad rääkisid Jumala teenija vastu ja seda tehes rääkisid Jumala enda vastu. Kui me peame kurtma, olgu see meie endi patuse üle Temale, et Ta andestaks ja puhastaks meid (1Jh 1:9) ning paneks meisse uue südame, mis pigem rõõmustab kui kaebab.





Top