Mis on kiusavad patud?

Mis on kiusavad patud? Vastus



Kiusavad patud on need, millega me pidevalt võitleme ja mille suhtes oleme nõrk. Piibli kuningas Jamesi versioonis on sõna ümbritsetud on kirjas Heebrealastele 12:1: Mispärast, kuna meid ümbritseb nii suur tunnistajate pilv, siis jätkem kõrvale kõik raskused ja patt, mis meid nii kergesti kimbutab, ja jookskem kannatlikult seda võidujooksu meie ette seatud. Merriam-Websteri sõnaraamatu järgi okupatsioonitaju viitab peamisele või püsivale probleemile või tõrkele (m-w.com, juurdepääs 5-11-20). Põhimõtteliselt on kiusatav patt patt, millega me pidevalt võitleme ja mille poole oleme loomulikult kaldu.



Teised tõlked viitavad pattudele, mis meid kimbutavad, kui pattu, mis nii kergesti takerduvad (NIV) ja patuks, mis lihtsalt ei lase lahti (CEV). Selles salmis kasutatav kreeka sõna tähendab kergesti lõksu sattumist (Logose piiblisõnauurimus). Nagu lõks, mis hiire kergesti kinni püüab, on mõned patud, mis meid kergesti lõksu tõmbavad.





Igaühel on kiusavaid patte, millega nad pidevalt võitlevad, olgu selleks siis lobisemine, valetamine, tuju kaotamine või iha. Kristlased ei muutu automaatselt täiuslikuks ja patuta, kui meid päästetakse (1Jh 1:8); pigem jätkame patu vastu võitlemist kogu oma ülejäänud elu. Me võitleme pidevalt oma patuse loomuse vastu, sest see, mida liha tahab, on vastuolus sellega, mida soovib Vaim (Galaatlastele 5:17).



Piibel toob näiteid inimestest, kes võitlesid kiusavate pattudega. Nii Aabraham kui Iisak langesid mitu korda samasse pattu, kui nad valetasid enda kaitsmiseks oma naiste kohta (1. Moosese 12:10–13; 20:1–2; 26:7–9). Kohtumõistjate raamatus võitles Simson kogu oma elu himuga ja see tekitas talle palju probleeme (Kohtumõistjate 14:1–3, 16–17; 16:4–5, 15–17). Samamoodi oli Taavetil ja Saalomonil mõlemal nõrkus naiste suhtes ja nende iha osutus tülikaks (2. Saamueli 11:2–27; 1. Kuningate 11:1–4). Kiusavad patud mõjutasid ka Uues Testamendis olijaid: apostel Peetrus võitles inimeste hirmuga, näiteks siis, kui ta eitas kolm korda Jeesust tundvat (Matteuse 26:69–75) ja kui ta asus Antiookias juutide poolele ja seisis silmitsi Paulus (Galaatlastele 2:11–14).



Kiusavad patud ei pea meid kontrollima. Kristuses oleme vabastatud oma pattudest ega ole enam patu orjad (Johannese 8:36). Oleme patule surnud: ma olen koos Kristusega risti löödud ja ma ei ela enam, vaid Kristus elab minus. Elu, mida ma praegu elan ihus, elan ma usus Jumala Pojasse, kes mind armastas ja andis iseenese minu eest (Galaatlastele 2:20). Kui jätame kõrvale patu, mis nii kergesti takerdub (Heebrealastele 12:1), peaksime vältima ahvatlevaid olukordi ja suhteid, jätmata hoolt liha eest (Rm 13:14, NKJV). Me peaksime paluma tarkust ja jõudu oma harjumuste muutmiseks. Peaksime end Pühakirjaga küllastama (Psalm 1:1–2; Johannese 17:17). Ja kui me pattu teeme, peaksime kohe otsima Jumala imelist halastust ja armu, omades järgmist tõotust: kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige ning annab meile patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust (1Jh 1:9).





Top