Ruti raamatu kokkuvõte

Autor: Ruti raamat ei nimeta konkreetselt oma autorit. Traditsioon on see, et Ruti raamatu kirjutas prohvet Saamuel.




Kirjutamise kuupäev: Ruti raamatu kirjutamise täpne kuupäev on ebakindel. Levinud arvamus on aga dateering ajavahemikus 1011–931 eKr.



Kirjutamise eesmärk: Ruti raamat kirjutati iisraellastele. See õpetab, et tõeline armastus võib mõnikord nõuda kompromissitut ohverdust. Olenemata sellest, milline on meie elu osa, saame elada Jumala ettekirjutuste kohaselt. Tõeline armastus ja lahkus saavad tasu. Jumal õnnistab ohtralt neid, kes püüavad elada sõnakuulelikku elu. Kuulekas elamine ei luba Jumala plaanis 'õnnetusi'. Jumal halastab halastajaid.

Võtmesalmid:



Rutt 1:16: 'Aga Rutt vastas: 'Ära sunni mind sind maha jätma või sinu juurest tagasi pöörduma. Kuhu sina lähed, sinna ma lähen ja kuhu sina jääd, sinna jään. Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.''



Rutt 3:9: 'Kes sa oled?' ta küsis. 'Ma olen teie sulane Ruth,' ütles ta. 'Laota oma rõiva nurk minu peale, sest sa oled hõimlane-lunastaja.'

Rutt 4:17: 'Seal elavad naised ütlesid: 'Noomil on poeg.' Ja nad panid talle nimeks Obed. Ta oli Iisai isa, Taaveti isa.

Lühikokkuvõte: Ruti raamatu tegevus algab Moabi paganlikus riigis, Surnumerest kirdes, kuid liigub seejärel Petlemma. See tõeline lugu leiab aset iisraellaste ebaõnnestumise ja mässu kurvatel päevadel, mida nimetatakse kohtunike perioodiks. Näljahäda sunnib Elimeleki ja tema naise Noomi iisraellaste kodust Moabi riiki minema. Elimelek sureb ja Noomi jääb kahe pojaga, kes abielluvad peagi kahe moabi tüdruku Orpa ja Ruthiga. Hiljem surevad mõlemad pojad ja Noomi jääb Orpa ja Ruthiga kahekesi võõrale maale. Orpa naaseb oma vanemate juurde, kuid Ruth otsustab jääda Petlemma reisides Naomi juurde. See lugu armastusest ja pühendumusest räägib Ruti abiellumisest jõuka Boasiga, kellest sünnib poeg Obed, kellest saab Taaveti vanaisa ja Jeesuse esivanem. Kuulekus toob Ruti Kristuse privilegeeritud suguvõsasse.

Eelennustused: Ruti raamatu põhiteema on hõimlane-lunastaja. Boas, Noomi sugulane tema abikaasa poolt, täitis oma Moosese seaduses sätestatud kohustust lunastada vaesunud sugulane tema olukorrast (3. Moosese 25:47–49). Seda stsenaariumi kordab Kristus, kes lunastab meid, vaimselt vaeseid, patu orjusest. Meie taevane Isa saatis oma Poja ristile, et meist saaks Jumala lapsed ning Kristuse vennad ja õed. Olles meie Lunastaja, teeb Ta meist oma sugulased.

Praktilise rakendamise: Meie suure Jumala suveräänsus on selgelt näha Ruti loos. Ta juhtis teda igal sammul, et saada Tema lapseks ja täita oma plaani, et temast saaks Jeesuse Kristuse esivanem (Matteuse 1:5). Samamoodi on meil kindlus, et Jumalal on meie kõigi jaoks plaan. Nii nagu Noomi ja Rutt usaldasid Tema enda eest hoolitsemist, peaksime ka meie.

Ruti puhul näeme näidet vooruslikust naisest Õpetussõnades 31. Lisaks sellele, et ta on pühendunud oma perele (Rut 1:15–18; Õpetussõnad 31:10–12) ja sõltus ustavalt Jumalast (Rut 2:12; Õpetussõnad 31). :30), näeme Ruthis jumalakartliku kõnega naist. Tema sõnad on armastavad, lahked ja lugupidavad nii Noomi kui ka Boase vastu. Õpetussõnade 31. peatüki vooruslik naine avab oma suu tarkusega ja tema keelel on lahkuse seadus (s 26). Võiksime otsida kaugelt ja laialt, et leida täna naine, kes oleks meile eeskujuks nagu Ruth.